Soovitusi odavate droonijuppide jaoks

Kui on plaanis tegeleda droonidega siis võiks kaaluda ettevõtte asutamisele et saada käibemaksukohuslaseks. Käibemaksukohuslasena ei pea paljudest kohtadest ostes käibemaksu eest maksma ning kui mõnes müügikohas peabki seda maksma siis saab selle järgmisel kuul maksuametilt tagasi küsida. Osaühingu asutamise riigilõiv on kirjutamise ajal 265 eurot kuid selle teenib käibemaksuvabastusega tagasi kui on plaanis firmana osta vähemalt 1369,18 euro eest asju. Lisaks ettevõtte tegemisel hakatakse pakkuma esimesest päevast soodustusi et saaks odavamalt edasi müüa ning transportida.

Kui lihtsalt osta ja firmal sissetulekuid pole siis saab makstud käibemaksu kõik tagasi. Kord kuus tuleb KMD deklaratsioonil (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1030/7201/4007/RM_10062014_17lisa1.pdf#) 5. punktis sisestada käibemaksude summa ja see on peaaegu kogu lisatöö mida peab tegema ettevõtte omanikuna et käibemaks tagasi saada. Kord aastas peaks siis ka raamatupidamise kokkuvõtte esitama mis on küll pikem töö. See võib majanduslikult hästi mõjuda kui luua ka rohkem firmasid mis oleks valmis ajaks kui droonide tootmine EL sees kiireneb.

EL SKP 2025 sees oli ~19 triljonit eurot. Kui sellest 1% kuluks kaitsekulutustena droonidele siis selle 190 miljardi eurose 1% eest saaks osta umbes miljard odavamat ~5-10 kg kandejõuga FPV drooni (muidugi ainult juhul et juppide hind sellisest tootmisest järsult ei kasva ning palkasid ei arvestata). ~1000 euroga saaks kokku panna droone mis suudaks kanda kümneid kilosid, omada odavamat termokaamerat ning lihtsamat arvutit autonoomsemaks funktsioneerimiseks ning neid saaks selle 1% SKP eest ligi ~190 miljonit. Flamingo rakettide hind on ~500 000 mida saaks selle raha eest 380 000. Kõik need variandid peletaks agressoreid tõenäoliselt tõsisemalt kui inimsõduritele maasturite või uuemate püsside ostmine või paarikümne kõige võimekama sõjalennuki hankimine. Samuti võib see aidata koostööga sest inimsõdurite saatmine teise riigi kaitseks tekitab rohkem emotsioone ning vastupanu kui droonide või militaartehnika saatmine.

See üleminek üksikutelt kulukatelt seadmetelt rohkem odavate ja lihtsate vahendite peale vajab küll mõningast veenmistööd ja eeldusi et kompromiseeritud või vanadel rööbastel kinni poliitikud sellist tegevust ei takistaks. Veel on ka lihtsalt traditsiooniliste vanade tarbimisharjumuste kordamist ja näilist ettevalmistumist minevikus olnud sõdade kordamiseks. Lisaks on piduriks vanad tehingud ning lepingud et maksta kellelegi läbi aastate tehnika eest mis on hakanud uutes oludes kasulikkust kaotama. Näiteks raha veokitele et sõidutada inimesi tsooni kus vastaste droonid saaks neid piloodi jaoks ohutus kauguses ära tappa. Täiendav lähituleviku oht ka sellest et ründaja on valmis kasutama lasereid et pimestada sõdurite silmi. Hiljuti kasutas Ukraina tõenäoliselt infrapunalaserit et kahjustada fiiberoptikat (https://www.youtube.com/watch?v=m2-p2srIRLI) kuid nähtava valgusega laseritega saaks palju väiksema energiakuluga inimesi pimestada. Laseriga pimestamised jms kaotavad kiiresti inimsõdurite kasulikkust ning selliste meetodite kasutamise tõenäosust võib ennustada osapoole senise käitumise järgi. Kui üks osapool arvab et võtab maailma üle juhul kui käitub igal võimalusel võimalikult vastikult, hirmsalt, jultunult ja hävitavalt siis keegi ei tahaks neile vastu hakata. Selliste puhul võib arvata et nad kasutaks võimaluse tekkel sellist tehnikat ning arendaks ka muid sandistavaid vahendeid.

Lisaboonusena võib droonitehnikaga tutvumine aidata arendada rahuotstarbelise tehnika arenguga mis võib omakorda tõsta ostujõudu ning mõjuvõimu tehniliste lahenduste pakkujana. Praegune rahutum aeg survestab mõtlema rohkem sõjas kasulikumale tehnikale kuid üldjoontes keskenduks need tegevused projektidele kus sihiks on transportida midagi ühest punktist teise või kuidas valvata mingit piirkonda ning transporditeenuseid ja tähtsate objektide patrullijaid on igal ajal vaja.

(Edasine tekst keskendub juppide valikule ja mida nende juures arvestada)

See video annab ülevaate odavaimatest juppidest mis on saadaval 2026 alguses koos kiire ülevaatega algajatele kuidas jupid kokku panna ning kuidas kontrollida asju Betaflight sees. Võrreldes aasta varasemaga on tekkinud odavamaid võimalusi.

Paljud odavamad mootorid on musta mattvärviga mootorid tekstide ja logodega nagu näiteks UAngel, Arthur, Bat ja E-power. Selliseid nimesid võib näha ka kui mõni sõjatsooni jaoks droone kokku panev firma droone lähedamalt näitab. Tavalised on ka mootorid kus ei panda logosidki peale mis on veel odavamad ja ettearvamatu kvaliteediga.

Kui keegi küsib foorumites nende nimeliste mootorite kvaliteedi kohta siis tüüpiliselt avaldatakse arvamust et ühe lennu jaoks tehtud jupid ei ole head. Samas kamikaze droonide odavad mootorid ning muud jupid ei pruugi olla eriti halvad. Ühest küljest ei ole see julgustav kui juppe müüakse et teha üks pikem lend kuid on ka muid asju mida arvestada. Militaardroonid peavad toimima kui neid hoiustatakse välistingimustes, mudastes kaevikutes, peavad säilitama raadioühendust läbi metsade ja segajate mõjuvälja (kui pole fiiberoptilist ühendust) ning kandma suurt raskust kuni üle 10 minuti järjest. Kui hobikasutaja droon alla kukub siis pole sellest enamasti suurt kahju kuid kui pommiga droonid soovimatul ajal alla kukuvad siis on tagajärjed palju halvemad. Kui see juhtub mingi vabriku defekti tõttu korduvalt siis riskib vabrik suure kliendi kaotusega. Potentsiaalsed kaotab vabrik ka teiste riikide (sh vastaspoole) armeede toetuse kui lood halvast kvaliteedist nendeni jõuavad. Vabrikute, äride ja tootjate vaatepunktist arvestatakse kindlasti kui palju kliendid ostavad ning suuremad kliendid on äridele kõrgemaks prioriteediks. Tavaline hobikasutaja võib osta mootoreid paari drooni jagu ja see on kõik mida vabrik temalt kunagi saab kuid samal vabrikul võib lisaks olla riikliku armee suuruseid kliente kes ostavad kuni miljonite viisi samu mootoreid, raame, antenne, kaameraid ja muid juppe olles vabriku jaoks kliendid kes võimaldavad nii vabrikut töös hoida kui ka uusi vabrikuid juurde osta või ehitada. See võib viia olukorrani kus kamikaze drooni mootorid võivad saada tootjate poolt rohkem tähelepanu ning kvaliteedikontrolli sest enamus rahast tuleb sellistest juppidest.

Samas on selliste juppide puhul risk et kui algavad uued sõjad siis lähevad nende hinnad kindlamalt üles. Näiteks hinnad olid langustrendis 2025 algusest 2026 alguseni kuid märtsis Iraani sõja alguse paiku kasvasid selliste juppide hinnad ~15-25%. See muutus võib anda varajase hoiatuse mida saab hiljem neis uutes sõjatsoonides nädalaid või kuid hiljem.

Kui lihtsalt otsida odavaid mootoreid siis leiab palju selliseid vase ja kroomi tekstuuriga mootoreid (näiteks A2217 all pildil) mida ei soovitaks kasutada. See oli esimene mootor mida ostsin kuid selle teeb ohtlikuks sile pulk/telg mis peaks propellerit kinni hoidma.

Sellisega mootoriga hoiab drooni õhus sileda telje ümber olev sileda sisepinnaga propellerihoidja mille otsa kruvitud jupp pigistab selle tugevamalt külge kuid see on ikkagi ebakindel ning võib halval ajal küljest lahti tulla. Paar korda on mul sellise mootoriga propellerid küljest ära lennanud. Peaks valima mootori mille teljel on kruvikeermed et mootor kindlamalt küljes püsiks ja soovitatavalt “nylock” mutriga kus mutri sisepinna lähedal on nailonist plastikrõngas et see vibreerides lahti ei tuleks.

Kõige odavamate juppide puhul on tavaline et sellele tootele otseselt juhiseid ei ole. Sellisel juhul võib otsida sarnaseid tooteid ja nende juhiseid. Näiteks DakeFPV elektroonika on odav kuid manuaali polnud. Selle lennukontrolleri külge sai ühendada 2 kaamerat aga et saaks kaamerat valida otsisin foorumitest juhiseid kuni sain ühe teise firma lennukontrolleri nime, siis selle manuaalist otsisin kuidas kaamerate vahel lülitada (“user2″ mode kontrollis kaamerat) ning proovisin sama asja DakeFPV omaga kus see variant ei töötanud kuid hoopis “user1” vahetas kaamerat. Seni pole midagi katki läinud selliste puudulike juhiste pärast kuid riskid võivad olla. Mõnikord kui ei oska manuaali otsima peab lihtsalt läbi ajama katse eksituse meetodiga. Pluss asja juures on et see survestab leidlikult ja loominguliselt mõtlema kuidas tehnikat töökorda saada ning riskiks on see et õppetund (vähemalt mittetuleohtlike juppidega) läheb tavaliselt maksma lihtsalt odava jupi jagu raha.